lunedì 7 giugno 2010

Saada eurooplaseks?

Saada eurooplaseks - ihkasid eestlased ammu.
Kuidas küll püüdsid nad selle jääks lihvida sammu,
ikka ei tulnud see samm nendel välja, ei nüüd ega ammu,
ehkki neil südikust jätkub, ja nutti, ja kehalist rammu, -
ikka ei saa ega saa nemad selgeks eurooplase sammu.

Samm on vist õige, kuid miski ei laabu vist taktis.
Jalad on kammitsas tuhandes väikeses faktis,
millest Euroopa saab üle kui lennul, just tantsivas taktis, -
ei olda kinni seal päriselt üheski punktis ei paktis.
Eestlane olla eurooplane tahtis just toonis ja taktis.

Kust saada seda, mis puudub Euroopaski endas.
Vabadus, võrdsus, ja vendlus - just seal vastu taevast kõik lendas.
Kas söandad kuulata häält, mis kui loodus veel kõneleb endas:
karda ja valva ka kurja, mis pesitseb hääduses endas,
mis kaugeist ilmust kui vaablaste vägi su juustesse lendas?

Hando Runnel, 1997


Essere europei?

Gli estoni, una volta, desideravano essere europei. Lavoravano con zelo per affinare il proprio passo.
Oggi, come allora, tutti i loro sforzi sono rimasti vani. Benché non manchino affatto di spirito, di forza o di cuore, questo passo europeo no, non l'impareranno mai. Il passo senza dubbio è buono, il difetto è nella cadenza. I loro piedi sono bloccati sempre da mille piccoli niente che l'Europa supera con un balzo ad un ritmo di danza, perché niente laggiù vincola veramente, nessun patto, nessun punto. L'estone, giustamente, voleva la cadenza e il tono. Dove trovare quindi quello che l'Europa non possiede?

(Disponendo come appiglio solo di una sua traduzione in francese di Antoine Chalvin, nell'incapacità di rispettarne le rime e non provando interesse che per una sua parte, non mi restava che prendermi la libertà di provarci in prosa, lasciandola pure monca della parte finale. Me ne scuso con l'autore (andke andeks), che è nato qua nel 1938, e punto tutto sul fatto che non googli il proprio nome o un verso della sua poesia e, se lo fa, che non capisca l'italiano.)

Nessun commento:

Posta un commento